Veekogu seisundi hindamine vee füüsikalis-keemilisete näitajate abil

Meie vabatahtlike grupi eesmärgiks on parandada veekeskkonnaseisundit, et ebapärlikarbid saaksid seal edukalt paljuneda ning kasvada. Kuid mille alusel hinnata veekogu seisundit ja teha otsuseid selle parandamiseks?

Pilt 1. Analüsaatorid vee füüsikalis-keemiliste parameetrite mõõtmiseks

Veekogu seisundit on võimalik hinnata erinevate füüsikalis-keemiliste näitajate abil. Ka meie talgute käigus juuli alguses on plaanis teha erinevaid mõõtmisi. Levinud näitajad, mida veeproovidest mõõdetakse on lahustunud hapniku sisaldus, pH, elektrijuhtivus, temperatuur, hägusus, vooluhulk mh. voolukiirus, taimetoitainete (lämmastik, fosfor) sisaldused erinevate ühenditena (nt nitraadid, fosfaadid). Veekogu seisundi hindamisel jälgitakse nende parameetrite väärtuseid ning omavahelisi seoseid.

Rahvusvahelised kohtumised

15-17 august 2016 toimus projekti “Environmental Challenge Accepted” avaseminar Tartus, kus kohtusid kõigi partnerite (Balta Daba, YEE, OPE and Leedu Looduse Fond) esindajad ning panid aluse edasistele planeeritavatele töödele.

Magevees elutsevate karpide hetkeolukord 26-s Euroopa riigis

Karbid on looduslikud veekogude puhastajad. Enamik maailma karpide arvukusest on languses ja mõningaid liike ähvardab väljasuremine. Sellel põhjusel viisid teadlased 26-s Euroopa riigis, eesotsas prof. Juergen Geist-ga  Müncheni Tehnikaülikoolist, läbi esimese ülevaateuuringu magevees elutsevate karpide hetkeseisundist Euroopas. Tulemused võimaldavad anda soovitusi karpide kaitse tõhustamiseks.

Mõttetalgud Palupõhjal

Möödunud nädalavahetus möödus ebapärlikarbi sõprade jaoks toimekalt. Saime kokku Palupõhja Looduskoolis ning tegime plaane oma edasiste tegevuste osas.

Keskkondlik väljakutse vastu võetud!

Läti looduskaitse organisatsiooni Balta Daba juhtimisel on käimas Erasmus+ programmist rahastatav projekt "Environmental Challenge Accepted" (est „Keskkondlik väljakutse vastuvõetud“). Eesmärgiks on kaasata noori vabatahtlikke aktiivselt lahendama kohalikku looduses esinevat keskkonnaprobleemi. Koostööpartneriteks on Eestimaa Looduse Fond Eestist, Leedu Looduse Fond Leedust, OPE Portugalist, Balta Daba Lätist ning YEE Tšehhist. Rahastus saadakse Erasmus+ programmist.

Iga projektis osalev riik on valinud enda kodumaal ühe ohustatud liigi või keskkonnaprobleemi, et selle kohta lähemalt uurida ning viia läbi erinevaid kaitsetegevusi. 

Ebapärlikarbi töörühm

Tere!

Meil on siiralt hea meel, et olete sattunud siia blogisse! Meie blogi soovib tutvustada Eestis ühte ainulaadset ja kordumatut loomakest, kelle välimus meenutab veidi rändrahnu - ta on ovaalne ja esmapilgul liikumatu ning teda võiks tituleerida surematuks. Mis veelgi põnevam, tema sees võib mõnikord harva peituda ka hinnaline pärl. See imeline loom elab veel vaid ühes Eesti jões ja teda kutsutakse ebapärlikarbiks (Margaritifera margaritifera).